JAHUVESKI LUGU

Esimesed teated tuuleveskitest Liivimaa territooriumil pärinevad 14. sajandist. Tuuleveskite ehitamisel võeti saartel ja Lääne-Eestis eeskuju peamiselt Lääne-Euroopast, kus valmistati kogu kerega vastavalt tuule suunale pööratavaid pukktuulikuid. Mujal Eestis kerkisid mõisate juurde Hollandi tüüpi tuulikud.

Hollandi tuulik ehk hollandlane on tüvikoonuse kujuga ja mitmekorruseline puidust või kivist ehitatud tuuleveski. Kui 19. sajandi lõpul oli Saaremaal umbes 1270 tuulikut, 
siis tänapäeval jääb see arv kahjuks vaid kahekümne piiresse.

Need veskid olid suuremad ja võimsamad ning omalaadse väljanägemisega. Neis oli võimalik peale lihtjahu ja tangu jahvatada ka püüli. Tuuliku asukohaks valiti kõrge ja lage koht, kus puhus alati tugev tuul. Et püüda tuult veelgi paremini, ehitati tihti alla ka kivist lisakorrus, mida kasutati viljakoorma sisseveoks.

Jahvatamist soodustas kõva põhjatuul – see oli ühtlane ning tegi ilusa jahu. Pehme lõunatuul oli hüplik mistõttu tuulik võis joosta ebaühtlaselt või lausa purjedest katki minna. Soodsa tuulega töötati ööpäev läbi välja arvatud laupäeva ja pühapäeva ööl.

SAAREMAA VESKI ÜLESEHITUS

Meie veski on 17 meetrit kõrge ning kui arvestada ka tiibu, siis ulatub kõrgeim punkt 24 meetrini. Sellel hollandi tüüpi veskil on tervelt seitse korrust, milledest igaühel oli oma kindel funktsioon veski töötamisel ja teravilja jahvatamisel.

  1. Korrus, Jahu ladu ja väljastus – Siin oli sissepääsuks lai kahe poolega uks, et hobuse ja vankriga veskisse tulnud talumehed pääseksid mugavalt vilja üle andma ja jahu vastu võtma.
  2. Korrus, Teravilja korrus – Siin korrusel ootasid äraviimist erinevate talunike jahukotid, mis kõik olid tähistatud oma talu peremärgiga. Nii oli lihtsam vältida erinevate kundede teraviljast jahvatatud jahu segiminekut.
  3. Korrus, Jahu korrus – Siin sõeluti jahu ja juhiti kottidesse. Jahu korrust ümbritses ka tuuliku rõdu, kust sai tiivad kupliga tuulde keerata ning vajadusel purjeid vahetada.
  4. Korrus, Veskikivide korrus – Siin seisid kuni meetrise läbimõõduga kolm paari veskikive. Veskikivid olid kivimeistri poolt veskisse tooduna umbes 80 cm paksud, kuid kivid kulusid ajaga kuni 15 cm paksuseks ja siis vahetati – liiga õhuke kivi võis hakata jahu sisse tükke viskama ja kogu veski tööd aeglustada või lausa kahjustada. Et saadava jahu teralisus oleks peenem, raiuti veskikivide jahvatuspinnad ebatasaseks.
  5. Korrus, Kotilagi – Kotilage ehk viljakolude korrust kasutati teraviljakottide ülestõmbamiseks ja vilja puistamiseks koludesse ehk “kingadesse”.
  6. Korrus, Must korrus – Mustal korrusel ehk kraes asusid suured puidust hammasratastega ajamid tiibade pöörlemise ülekandmiseks veski püstvõllile.
  7. Korrus, Pea – Siin oli veski pööratav pea, tuntud ka kui veski kiiver või müts, kus asus ka pidurimehhanism veskitiibade pöörlemise peatamiseks.

Tiivad panid pöörlema peavõlli, mille külge kinnitus suur hammasratas. See lükkas pöörlema püstvõlliga ühendatud värkli. Püstvõll oli ümmargune või kaheksatahuline pikk jäme palk, mis ulatus ülemiselt korruselt alumiseni ja toetus seal pakule. Jahukorrusel oli püstvõlli külge kinnitatud suurratas, mis pani pöörlema kolm värklit, mis omakorda panid tööle ülemised veskikivid. Viljakotid tõsteti võlli abil viiendale korrusele ehk kotilaele. Viljaterad puistati viiendalt korruselt viljakolusse, kust need veskikivide vahele sattusid. Valmis toode saadi kätte 2. korruselt.

Meie veski oli Saaremaal tuntud algselt Trei veskina – ehitaja ja omaniku nime järgi. Trei veski oli alates ehitusest 1899. aastal töökorras kuni 1941. aastani. Sõja puhkedes saeti tiivad maha, et nende abil ei saaks vaenlasele mingeid signaale anda. Seda tehti näiteks Esimesel Maailmasõjal, kui prantslased andsid tuulikute tiibade liikumisega omadele märku Saksa vägede liikumise, suuruse ja isegi väeliikide kohta

Seoses turismi plahvatusliku tõusuga 60ndatel restaureeriti seni vaikne veski algsete plaanide järgi ja avati 1974. aastal kohvikuna, mida ta on tänaseni.

PS! Videoinstallatsiooni jahuveski ajaloost näeb Veskit külastades igalt ekraanilt. 5.korrusel on 4-s erinevas keeles (eesti, inglise, vene, soome).

Tule julgesti ja tutvu ühe olulise maamärgi looga 🙂

Kui soovid koos peremehega Veski ringkäiku oma seltskonnale, siis võta meiega ühendust +372 45 33 776 või kirjuta veski@saaremaaveski.ee. Leiame hea lahenduse.

Aitäh, EAS Turismiettevõtete ärimudeli rakendamise toetuse eest, et saime ühe olulise loo ellu äratada 🙂